Uses ISO Latin-2 encoding
Linna asutustes ja ettevõtetes tutvutakse NLKP Keskkomitee aprillipleenumi materjalidega ning Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbat¹ovi ettekandega NLKP korralise, XXVII kongressi kokkukutsumisest ning selle ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud ülesannetest .
Koondise Marat 2. tsehhi ametiühingukomitee esimees AINO ORUTALU :
" Lugesin suure huviga M. Gorbat¹ovi ettekannet. Vahetasime selle üle mõtteid töökaaslastega. Kõigile meile jättis sügava mulje ettekande asjalik toon. Seltsimees Gorbat¹ov avas põhjalikult ülesanded, mis meie ees partei XXVII kongressiks valmistumisel seisavad. Tõepoolest, mitte keegi peale töökollektiivide endi ei tunne paremini oma seni kasutamata võimalusi ja teid tootmise tõhustamisele. "
" Meie ettevõte töötab juba teist kvartalit majanduseksperimendi tingimustes. See on suure tähtsusega ettevõtmine. Esialgu veel erilistest tulemustest rääkida ei saa, kuid I kvartali ülesande ettevõte täitis. "
" Meile, töölistele on väga meelepärane ettekandes toodud mõte töötada täie vastutustundega, teha kõik distsipliini ja korra tugevdamiseks. Häid töölisi on värvimistsehhis palju. Näiteks on Ira Karolin ja Laine Hellaste täitnud juba isikliku viisaastaku ülesande. Häid tulemusi on Zinaida ©irova ja Nade¾da Kov¹iku kuivatajatebrigaadidel. Meeleolu on meil reibas. Tahame eelseisvat parteikongressi vääriliselt tähistada. "
Koondise Eesti Paberitööstus parteikomitee sekretär HANS NOORMAA : .
" M. Gorbat¹ovi ettekandes on öeldud, et enamikus rahvamajandusharudes toimub teaduslik-tehniline progress loiult. See oleks nagu meie ettevõtte kohta öeldud. Kogu linnas on ju teada, et Eesti Paberitööstuses pole asjad kaugeltki korras. See teeb muret nii meile kui kõrgemalseisvatele organeile. On objektiivseid põhjusi, kuid palju sõltub ka meist endist. Meie peamine ülesanne on tehniline ümberseadmestamine. Tänavu septembris saab ettevõte 318-aastaseks . Muidugi on sisseseadet vahetatud, kuid praeguseks on seadmed, eriti paberimasinad, vananenud ja kulunud. Paljugi vajab ümberkorraldamist - planeerimine, tootmisstruktuur jm. Tugevdama peab tehnoloogiadistsipliini. Ka raudtee veab meid alailma alt. Aprilli 23 päeva jooksul jäi saamata 56 vagunit. Kahtlemata andis aprillipleenum tugeva impulsi tootmise edasiseks arendamiseks. "
Suure võidu püha tuli valgustab patriootlikku algatust, mille tegid pealinna eesrindlikud kollektiivid, - korraldada 4. mail kommunistlik laupäevak. See algatus kajastas nõukogude inimeste palavat toetust partei rahuarmastavale poliitikale ning püüdu tugevdada lööktööga kodumaa majanduslikku ja kaitsevõimsust. Tehakse ettevalmistusi lööktöövalveks. TASSi korrespondendid teatavad: 4. mail toimuv laupäevak saab Moskva Elektrimasinatehase Dünamo kollektiivi jaoks tähtsaks etapiks võidupüha auks võetud pingeliste kohustuste täitmisel. Laupäevakuks valmistumisel on siin hoolikalt välja selgitatud iga brigaadi ja tsehhi võimalused ning kavandatud konkreetne tööplaan. Ettevõtte paljud töötajad joonduvad sõja- ja tööveteranide J. Kozaki , N. Gridnevi ja teiste järgi, kes on võtnud kohustuse ületada vahetusülesandeid. See võimaldab saata enne tähtaega maatöötajaile mitu partiid seadmeid ning anda täiendavalt kümnete tuhandete rublade eest toodangut.
Parim võidupäeva tähistamise moodus on lööktöö - nii on otsustanud Iljit¹i-nimelise Moskva Depoo kollektiiv.
Eesrindlikud vedurijuhid on juba juhtinud ronge laupäevaku arvel. Algatus ei ole jätnud kedagi ükskõikseks: siin mäletavad kõik, kuidas 1941. aasta sügise karmidel päevadel tagasid depoo töötajad häireteta rongiliikluse ning täitsid Nõukogude armee väejuhatuse ülesandeid. Depoos valmistati tankitõkkeid ja remonditi soomusronge. Järgides kuulsusrikast traditsiooni, saadab kollektiiv nüüd laupäevaku graafiku järgi enne tähtaega reisile raskekaalulisi ronge ning remondib operatiivselt masinaid.
Võidu 40. aastapäevale pühendatud laupäevakuks on Leningradi tootmiskoondise I¾ora Tehas veteranide nõukogu esimees, lukksepp G. Rozanov moodustanud I¾ora töölispataljoni endistest võitlejatest tootmisbrigaadi. Töödeobjekti valiku suhtes oli brigaad ühisel arvamusel: töötada meie maa suurima valtspingi 5000 ehitamisel. Seda metallurgiakompleksi ehitatakse seal, kus tõkestas vaenlase tee Lenini linna rahvaväelaste pataljon.
" Süvendite kaevamisel on ehitajad korduvalt sattunud lõhkemata mürskudele. Vaenlane tulistas neid üle 9000 tehase pihta, mis ei katkestanud tööd ka kõige rängematel päevadel, " meenutab G. Rozanov . " Meid kaitses kindel I¾ora soomus - terasplaatidest ehitasime pikaajalisi tulepunkte ning läksime rünnakule I¾ora soomusautodega. Uuralis aga töötasid I¾ora Tehasest evakueeritud valtspingid. "
Uus valtspink kujuneb ka nende mälestuseks, kes võitlesid võidu eest - nii otsustasid I¾ora Tehase ja trusti nr. 35 I¾orstroi kollektiivid, kes olid 4. mail toimuva üleliidulise kommunistliku laupäevaku algatajate hulgas. Sel päeval on otsustatud katsetada esmakordselt võimsa kompleksi mehhanisme. ( TASS )
Hoolikalt säilitavad nõukogude inimesed mälestust neist, kes oma raske sõjamehetööga meile võidu tõid, kes pikkadel päevadel ja öödel käsi rüppe laskmata seda tagalas sepitsesid. Massilises sangarluses peegeldus Lenini partei kasvatatud nõukogude inimese hingesuurus. Kogu see toona ilmutatud kangelaslikkus on nõukogude patriotismi ja sotsialistliku internatsionalismi ammendamatu allikas, eeskuju kõigile järeltulevatele põlvedele.
Suure võidu 40. aastapäevaks väärilisi töökingitusi valmistades pöördusid kangelaslinnade eesrindlike ettevõtete ja organisatsioonide kollektiivid kõigi Nõukogudemaa töötajate poole üleskutsega tähistada seda tähtsat sündmust kodumaa elus üleliidulise kommunistliku laupäevakuga 4. mail . Üleskutse leidis vastukaja ka Nõukogude Eesti pealinna töötajate südameis. Linnas korraldatakse patriootliku algatuse toetuseks miitinguid. Need on olnud koondises Standard , Klementi- nim. koondises , Vagunidepoos ning 171. ehitus- ja montaa¾irongis . Palavalt toetati algatust tähistada võidu 40. aastapäeva kommunistliku laupäevakuga koondistes RET , Baltika ja Marat , tehases Metallist , vabrikus Salvo , Ehitustrustis jm.
Eile lõunavaheajal oli miiting ka Uussadama ehituse peatöövõtja, trusti Baltmorgidrostroi 423. ehitusvalitsuse kollektiivis. Miitingu avas parteiorganisatsiooni sekretär Vladimir Issajev . Ta kutsus töökaaslasi üles toetama kangelaslinnade ettevõtete algatust töötada üleliidulisel kommunistlikul laupäevakul suurima viljakusega, vastata tegudega NLKP Keskkomitee 1985. aasta aprillipleenumi otsustele, mis kavandavad ülesanded meie partei XXVII kongressi ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.
Miitingul esinesid 3. jaoskonna juhataja Nikolai Kutsevolov , sama jaoskonna brigadir Viktor Kolodin ja 4. jaoskonna brigadir Sergei Smirnov . Nende arvamus oli üksmeelne: tähistada võidu 40. aastapäeva viljaka tööga igal töökohal. Jaan Ronk
Eesti Merelaevanduse kaubalaev VILJANDI on aastaid laevandusesiseses sotsialistlikus võistluses esirinnas. Ka XI viisaastaku viimane aasta algas hästi.
Kapteni vanemabi Tarmo Mägi : " Tänavu osutame kokkuhoiule erilist tähelepanu. Seni oleme teinud 6 reisi. Kõigi plaaniülesannetega saime hakkama. Kokkuhoitud kütusega (seda oli 4,5 tonni ) töötasime kaks päeva. Kokku saime kvartalis 1139 rubla lisatulu. "
" Meeskond otsustas toetada meie maa töökollektiivide algatust korraldada 4. mail üleliiduline kommunistlik laupäevak Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 40. aastapäeva auks. Praegu täpsustame tööplaane. Tööalase entusiasmi kutsus meie meeskonnas esile tutvumine NLKP Keskkomitee äsjase pleenumi materjalidega, NLKP Keskkomitee peasekretäri M. Gorbat¹ovi ettekandega. "
" Meeskonnale on eeskujuks sellised tublid töömehed nagu 2. mehaanik Leonid Gaiduk , pootsman Nikolai Borovol , madrus Aleksei Semjonov jt. Leidsime, et võime aasta plaaniülesanded täita tublisti enne tähtaega. " Heino Tohver
TALLEKSIS toetas metallikonstruktsioonide jaoskond esimesena kangelaslinnade Moskva , Leningradi ja Volgogradi ettevõtete ja organisatsioonide üleskutset korraldada 4. mail üleliiduline kommunistlik laupäevak, mis pühendatud Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 40. aastapäevale. Välkkoosolekul otsustati üksmeelselt üritust toetada. Hiljem toetasid seda kõik Talleksi 8 jaoskonda ja transporditsehh, kus kohustuti töötama suure viljakusega ja andma ainult hea kvaliteediga toodangut. Laupäevakul teenitud raha läheb sõja- ja tööveteranide sotsiaalkindlustuse edendamiseks. Peter Bramanis
24. aprillil toimus EKP Keskkomitees nõupidamine, millest võtsid osa partei linna- ja rajoonikomiteede sekretärid, ministeeriumide ja muude keskasutuste, tööstuskoondiste ja -ettevõtete ning vabariikliku ja liidulise alluvusega ehitus- ja montaa¾iorganisatsioonide juhid. Arutati 1985. aasta kapitaalehituse plaanide täitmise ülesandeid, mis tulenevad NLKP Keskkomitee 1985. a. märtsipleenumi ja aprillipleenumi otsustest, samuti abinõude rakendamisest, mis on suunatud töö korralduse ning tasustamise ja stimuleerimise süsteemi täiustamisele ehituses.
Ettekandega esines EKP Keskkomitee sekretär N. Ganju¹ov .
Nõupidamisest võttis osa ja kõneles Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja P. Palu .
Nõupidamises osalesid ka EKP Keskkomitee vastavate osakondade juhatajad. ( ETA )
24. aprillil toimus Tallinnas riikliku kaubanduse ettevõtete parteialgorganisatsioonide sekretäride seminar. Arutati jaekaubakäibeplaanide täitmist ja elanike teenindamise kultuuri tõstmist, lähtudes NLKP Keskkomitee 1985. a. erakorralise märtsipleenumi ja aprillipleenumi suunistest.
Seminaril võtsid sõna EKP Keskkomitee sekretär N. Ganju¹ov , EKP Keskkomitee kaubanduse ja teeninduse osakonna juhataja R.-R. Merisalu , Eesti NSV kaubandusminister K. Todeson jt.
Vahetati parteialgorganisatsioonide töökogemusi. Seminarist osavõtjad tutvusid progressiivsete teenindusvormidega Tallinna toitlustusettevõtetes. ( ETA )
Suure võidu aastapäevale ja samal päeval tähistatavale T¹ehhoslovakkia rahvuspühale - fa¹istlikest röövvallutajatest vabastamise päevale - on pühendatud näitus, mis avati 24. aprillil Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingus . Väljapandud raamatud ja fotod kajastavad edu, mida vennasriik on saavutanud sotsialistlikus ülesehitustöös. See üritus kujutab endast hiljuti NSV Liidus toimunud T¹ehhoslovakkia SV kultuuripäevade jätku.
Näituse avamisel sõna võtnud Nõukogude-T¹ehhoslovakkia Sõprusühingu Eesti osakonna esimehe asetäitja Eesti NSV teeneline kirjanik L. Remmelgas märkis, et eesti lugeja tunneb suurt huvi sõprade kirjanduse vastu. Ainuüksi sõjajärgsetel aastatel on eesti keeles ilmunud rohkem kui 100 T¹ehhoslovakkia prosaistide ja luuletajate teost.
Näituse avamise tseremooniast võtsid osa Eesti Sõprusühingu esimees Nõukogude Liidu kangelane A. Meri , samuti T¹ehhoslovakkia SV peakonsulaadi konsul Leningradis M. Kolcun ja asekonsul E. Br^ezina . .
T¹ehhoslovakkia diplomaadid olid vastuvõtul Eesti NSV välisministri A. Greeni juures. Samal päeval lahkusid nad meie vabariigist. ( ETA )
Vastne Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu saadik Viktor Jakolev töötab Tallinna Autovedude 8. filiaalis autojuhina. Enam kui kümme aastat teenindab ta Kaubajaama , juhib võimsat poolhaagisega KAMAZi , veab 20-tonniseid konteinereid. Veok on tal uus, kõigest poolteist aastat tagasi saadud.
Autojuhi töö pole kerge. Harvad pole juhud, mil auto jõuab mingi ettevõtte lao juurde, seal aga on kõik uksed kinni. Seni, kuni ilmub laohoidja, kuni leitakse laadijad, kulub asjata aega. Tühiseisak.
Kõik ei ole korras ka vahetushaagiste kasutamisega. Tihti ei suudeta neid õigel ajal tühjendada või laadida.
Muresid on teisigi, ent brigaadinõukogu liige Viktor Jakolev kannab nende murdmise eest järjekindlalt hoolt. Küllap on temalgi oma osa selles, et brigaad on nii filiaali kui koondise sotsialistlikus võistluses ikka esimeste seas olnud. Niina Assina
EKP Tallinna Linnakomitee liikmeid ja liikmekandidaate, linna parteiorganisatsiooni revisjonikomisjoni liikmeid ning linnanõukogu rahvasaadikuid registreeritakse nõukogude rahva Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 40. aastapäevale pühendatud pidulikust koosolekust osavõtuks 25. ja 26. aprillil kella 10-18 ning 27. aprillil kella 10-13 partei Tallinna linnakomitees Sakala 1 , II korrusel.
Tehas Ehitusdetail tuli Lenini rajoonis oma grupi ettevõtete seas maipühade ja võidupüha eelses sotsialistlikus võistluses esimeseks . I kvartali kaubatoodanguülesande ületas tehas 21000 rubla võrra. Saavutatu tagas paljus brigaaditöö. 7 brigaadist töötas 5 ühise töökäsu ja tööosaluskoefitsiendi alusel. Ralf Klaaseni 5-liikmeline laudsepabrigaad valmistab päevanorme ületades uksi ja aknaid ning muid ehitusdetaile. Väga hästi töötab Aivo Kasterpalu brigaad, kelle hooleks elektrikilpide ja liiklusmärkide tegemine.
Ehitajaid peaks rõõmustama parem soojak, mille teine täiustatud katseeksemplar juba tegemisel. Kommunaalprojektiga kahasse projekteeritud 7 inimese soojak on elektriga köetav, varustatud sooja ja külma veega. Vastasseintes asuvate riidekappide vahele mahub allalastav klapplaud. Töörõivakappe läbib kuivatamiseks soe õhk.
Liftirikete kiiremaks avastamiseks ja kõrvaldamiseks hakati valmistama kontrollpunkte, mis vastava koodi abil teatavad dispet¹erile rikke iseloomu. Neid on Lasnamäe III mikrorajooni paigaldatud juba neli . Robert Aluvei
Vabriku Salvo kollektiiv võttis kohustuse anda 9. maiks 60000 rubla eest üleplaanitoodangut. Ülesanne täidetakse juba maipühadeks tänu meie tublile tööperele, kelle 247 liiget tõmbasid 1. mai eel kriipsu alla isiklikele viisaastakuülesannetele. Viisaastakuülesanded on täitnud ka 11 brigaadi. Meie parimad on õmblejad Linda Sein , lukksepp Evald Siem , plasttoodete koostaja Lidia Suslova ja plasttoodete valaja Õie Täht , Hella Männamaa plasttoodete viimistlejate ja Gennadi Lukini freesijate brigaad. Vabriku Salvo ametiühingukomitee esimees Endel Soon
Pärast remonti avas taas uksed Kooperatiivkaubastu 10. kauplus Sõpruse puiesteel . Asejuhataja Margit Mäeots , kuidas tehtuga rahul olete?
" Oleme rahul. Remont kestis küll suhteliselt lühikest aega - kolm ja pool kuud. Ometi ootasime kõik, nii juhtkond, müüjad kui muu töö tegijad, taasavamist pikisilmi. Vastselt korda tehtud ruumides on hea töötada. Eks remontijad nägid siin vaeva ka. Põrandate ja nende alla jäävaga tegeles Teenindusministeeriumi REVi 1. jaoskond , sisetööd tegi meie kaubastu oma remondigrupp. Täiesti nüüdisaegne on sisekujundus, autoriteks keerulise nimetusega asutuse, Tarbijate Kooperatiivide Keskliidu Töö ja Juhtimise Täiustamise Keskinstituudi Eesti filiaali inimesed. "
" Ega me müügi- ja laopinda juurde saanud, põhiline oli poele tänapäevasema ilme andmine. Üks külmlett lisandus siiski ja mahlaosakond eraldati suurest saalist. Meil on iseteenendamine, enamik kaupu konteinerites. Mugav osta ja müüa. Kaupleme paljuga, alates lihast ja vorstist ning lõpetades mitmesuguste konservide ja kuivainetega. Põhiline on muidugi puu- ja köögivili. Nüüd, kevade lähenedes suureneb pakutava valik iga päevaga. Nii et palume külastada! Meie uksed on lahti tööpäevadel kella 9-20 , tund aega lõunat vahepeal. Laupäeval lõpetame töö kell 18 , pühapäeval kaks tundi varem. Aadress on ikka endine - Sõpruse puiestee 249 . "
EILE oli Kiirabihaigla saalis linna meditsiiniõdede kutsevõistlus. . See korraldati juba kuuendat korda. Nagu varemgi, eelnesid kutsevõistlused tervishoiuasutustes, kust paremad pääsesid edasi. Seekord jõudis ülelinnalisele jõuproovile 28 õde 22 haiglast ja polikliinikust.
Kutsevõistluse avas linna Tervishoiuosakonna juhataja Riivo Kotkas .
Tublid olid kõik, aga kui ¾ürii oli teooriaküsimuste ja praktilise töö (elustamine, haava sidumine jm .) eest saadud punktid kokku löönud, selgus, et võitjaks tuli Helle Tatter Onkoloogiadispanserist . Järgnesid Tatjana T¹ernova Kiirabihaiglast (ühtlasi parim noor meditsiiniõde) ja tema kolleeg Olga Vinnikova (noorte arvestuses teine ). Noortest oli kolmas Irina Kurot¹ka Kliinilisest Lastehaiglast .
Parimaid autasustasid linna Tervishoiuosakond ja ELKNÜ Tallinna Linnakomitee . Enn Laid
Suure võidu 40. aastapäeva künnisel annavad pealinna töökollektiivid ja elanikud oma panuse ka selleks, et meie linn võiks pidupäevi heakorrastatult vastu võtta.
Kommunistlikul laupäevakul töötas Saue alevi ettevõtteis kokku üle 1400 inimese, neist 464 tegid 2700 töötunni ulatuses korrastustöid. Käsile võeti ettevõtete territooriumid ja nendega piirnevad alad, samuti elamute ümbrus.
Ilm on seni jahe olnud ja lumi kohati sulamata. Seepärast on veel palju tööd teha. Heakorranädala jooksul jätkame kvartalisiseste teede, haljasalade, looduskaitseobjektide ja elamute ümbruse puhastamist. Järge ootavad elumajade keldrid. Kogutakse ja veetakse ära puisteliiva ja ehitusjäätmeid. Autodega abistavad Harju EPT ja Tallinna EPT . Tööde kulgu kontrollivad täitevkomitee töötajad ja meie komisjoni rahvasaadikud.
Üleeilne kontrollkäik näitas, et raudteeorganisatsioonidest, kellel alevis rajatised ja maa-alad, on tööd teinud vaid Saue jaama kollektiiv. Eriti korratud on raudtee äär ja Kuuseheki 2, 4, 7 ja 8 elamute ümbrus. Kas tõesti tuleb kohusetunnet kasvatada administratiivvahenditega?
Oma ehituskrunte ja piirnevaid alasid on asunud koristama ka eramajavaldajad. Neilgi on veel rohkesti tööd teha. Nagu eelmistel aastatel on tänavugi kavas Harju EPT kaasabil korraldada kevadine prahivedu.
Elanikke ootame ühistööle ka Saue valmiva keskkooli hoone juurde. Alevi heakorrastamine ja tehtu hoidmine on kõigi elanike ühine mure. Alevinõukogu elamu- ja kommunaalmajanduse, heakorra ja teeninduskomisjoni esimees Heimar Meiusi
EILE peeti Keele ja Kirjanduse Instituudi saalis Eesti sotsioloogide üldkoosolek. Arutati sotsioloogilise lähenemisviisi edendamist meie vabariigis ning vahetati teavet ja kogemusi. Sotsioloogilise lähenemisviisi juurutamisest spetsialistide töösse rääkis TA Ajaloo Instituudi sektorijuhataja filosoofiadoktor M. Titma . Professionaalsel sotsioloogial ja selle arenguperspektiividel ning sotsioloogial kultuurikontekstis peatusid P. Kenkmann ja M. Lauristin TRÜst . Mõtteid linna taastootmise mehhanismidest ja arengu planeerimisest edastas M. Pavelson TPIst .
Huviga kuulati E. Saare ( Ajaloo Instituut ) ja J. Saarniidu ( TRÜ ) ettekannet keskkoolilõpetanute longitudinaalsest uuringust. See tähendab, et pikaajalise uurimistöö käigus jälgitakse erineva keskhariduse tüübiga noorte eluteed. I etapp uurimusest, mille käigus küsitleti 3300 keskkoolilõpetanut, on läbi, kuid töö jätkub.
Päevakavva mahtusid veel ettekanded massikommunikatsioonist ja keskkonnateadvusest ( P. Vihalemm TRÜst ). Sotsioloogia Assotsiatsiooni Balti osakonna tegevusest (osakonna sekretär V. Stavitskaja ), avaliku arvamuse uurimusest Eesti NSVs ( A. Saar Eesti Raadiost ) jt. Päev lõppes vestlusringiga Majanduslik ja sotsioloogiline mõtteviis .
MAINOR toob homme Ohvitseride Maja lavale 50 rõivast. See on kolm korda vähem kui ühel tavalisel moedemonstratsioonil. Eesmärk on ka hoopis teine. Noorele ja miks ka mitte vanemale vaatajaskonnale näidatakse kõike seda, mida kergetööstusettevõtted kõige lähemal ajal valmistama hakkaksid. Mida neist teha, mida ei, millist hinda määrata, selles tahetaksegi tallinlastega nõu pidada. Saali jagatakse ankeet, millele vastates aitab igaüks kaasa nõutu leidmisele poest. Võib teha ka omapoolseid ettepanekuid uudisesemete valmistamiseks.
Ühtaegu on villase riide ja uue jalatsivabriku toodete näitus. Viimastest ongi palju räägitud, aga seni üsna väheseid nähtud.
Õhtu (homme on kaks võimalust tulla: kell 16 ja 19 ) muudab sisukamaks ansambel Retro , kaasa lööb Mainori liikumisrühm . Loositakse auhind. MAINORI PRESSIKESKUS
Sellist pealkirja kandis kutsekoolide 39. vabariikliku taidlusülevaatuse lõppkontsert , mis peeti Kreuksi- nim. Noorsoo Kultuuripalees ning oli nagu ülevaatuski pühendatud suure võidu 40. aastapäevale. Isetegemisrõõmu näitas ligi 250 taidlejat, sealhulgas ülevaatuse 4 alagrupi laureaadid: 4.,15.,19. ja25. kutsekeskkooli taidlejad. Kutsekoolide tänavukevadine suurüritus läks korda. Ere Malm
TÄNA KELL 16 ALGAB AJAKIRJANDUSMAJA SAALIS EESTI NSV AJAKIRJANIKE LIIDU KORRALDUSEL SÕJAVETERANIDEST AJAKIRJANIKE PIDULIK KOHTUMINE. Hallipäised teenekad veteranid tuletavad taas meelde ränkades võitlustes möödunud nooruspäevi. Esmakordselt tuldi sellisele kohtumisele 10 aastat tagasi, päevil, mil tähistati suure võidu 30. aastapäeva.
Ajakirjanike Liidu liikmeskonnas on 167 sõjaveterani. Ligi 20 neist on Eesti NSV teenelised ajakirjanikud. Suurem osa veteranidest on tänaseni tööpostil või teeb aktiivset koostööd ajakirjandusele, raadiole ja televisioonile. Nende hulgas on akadeemik GUSTAV NAAN , Tartu Ülikooli professor, kirjanik ja suure osa meie noorte ajakirjanike õpetaja JUHAN PEEGEL , ajalehe Sovetskaja Estonia toimetaja GENRIHH TURONOK , teeneline ajakirjanik, paljude Suure Isamaasõja teemaliste raamatute autor ja koostaja AUGUST PÄHKLIMÄGI , ajakirja Tallinn toimetaja asetäitja IVAN PAPULOVSKI jt.
Ajakirjanike Liidu maja fuajees on mälestustahvel 22 ajakirjanikule, kes langesid Suure Isamaasõja lahinguväljadel. Seal on ka Noorte Hääle esimese toimetaja Rein Alasoo nimi. Tänavu antakse parimale noorsooteemalise töö autorile esimest korda R. Alasoo nimeline preemia .
Esineb Paide sõjaveteranide ansambel . Leo Kond
Aleksandra Bahhareva on meditsiiniõde. Üle 40 aasta tema elust on möödunud haigete keskel, nende heaks.
Suure Isamaasõja lahingutee algas talle Moskva all ja lõppes Saksamaal .
" Olen pärit Moskva- lähedasest Zaraiski linnast, " meenutas ta. " Seal lõpetasin meditsiinikooli ja astusin komsomoli. Seal panin ka karmil 1941. aastal selga sõdurisineli ja sain meditsiiniõeks. Fa¹istid jõudsid päris lähedale. Zaraiskist sai rindelinn. Haavatuid toodi meie hospidali pidevalt. Peagi saabus käsk need kaugemale evakueerida. Andnud haavatud üle, pöördusid meedikud tagasi Moskvasse ja avasid seal hospidali. "
" Igal rindevõitlejal on mingi episood, mis kõige enam meelde jäänud. Ka minul oli selline. See oli 1944. aasta talvel. Meie väed pidasid teist ööpäeva raskeid lahinguid. Kaevikuis oli palju haavatuid. Tuli iga hinna eest eelpositsioonidele jõuda, et neile abi anda. Mina ja mu sõbranna Nadja Kot¹ergina võtsime selle ülesande enda peale vabatahtlikult. Meile seati valmis kelk ja sidumismaterjalid. Õhtul suundusime eesliinile. Õnneks sadas lund. Valitses ebatavaline vaikus. Otse kaevikute juures nägime mürskudest segiküntud maad. Lumi sulas kuumusest. Vaenlane vaikis, üksnes sageli üles lendavad raketid meenutasid, et ta on üsna lähedal. "
" Küll meil vedas! Jõudsime pärale ühegi pauguta, sosistas kaaslane. Samal hetkel lõi kõik ümberringi mürisema ja ragisema: sakslased avasid meie positsioonide pihta tule. Meie aga asusime aega viitmata haavatuid siduma. Mõneks hetkeks tulistamine vaibus, kuid siis hakkasid mürsud taas lendama. Alles hommiku eel, kui andsid hoobi meie kahurid ja katjuu¹ad ning pataljonid läksid rünnakule, oli sakslaste tulistamisel lõpp. "
" Kui palju võitlejaid me seekord päästsime? Vististi üle kahesaja . "
1945. aasta kevadel oli A. Bahhareva Saksamaal . Meie armee pidas Ida-Preisimaal raskeid lahinguid. Jälle oli palju haavatuid. Lisaks sellele lausa voolas fa¹istlikest laagritest vabanenud vange - venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, t¹ehhe, slovakke, prantslasi, ungarlasi... Nad olid äärmuseni kurnatud. Meedikud tegid kõik, et nende paljukannatanud inimeste olukorda kergendada.
Sõja-aasta raskusi meenutab Aleksandra Bahhareva valutava südamega. Tulevad meelde Lääne-, 2. Valgevene, Kalinini ja 1. Balti rinne , kus tal lahingus käia tuli, meenuvad paljud võitlejad, kes ei elanud helge võidupäevani.
Praegu on Aleksandra Bahhareva ikka veel rivis. Nüüd hoolitseb ta tänaste kodumaakaitsjate tervise eest. Vapruse eest sõjas on teda autasustatud seitsme medali ning sanitaarteenistuse eesrindlase rinnamärgiga. Rohkesti ergutusi on pälvinud ka tema rahuajatöö. Ta on tõeline kommunistliku töö eesrindlane. II järgu kapten erus, Suure Isamaasõja veteran IVAN BELOSTOTSKI